Ma ei olnud varem Peipsi järve ääres käinud, nii et ootasin seda huviga ja ei pidanud ka pettuma, seal on ikka super ilus. Külad muidugi on naljakad, nagu kiviaeg vms.
Sõit sinna oli pikk ja palavuse tõttu piinarikas. Sõidukaaslaseks kolleeg Maris koos oma väikse poja Matuga. Algselt oli meil küll veits mure, kuidas Matu ja Gaby kahekesi tagaistmel hakkama saavad aga muretsemiseks polnud põhjust. Nad nüüd best friends forever, Matu nimelt jagas terve tee oma hommikusööki Gabyga. Amps mulle, amps sulle jne.
Ja kui muidu G rabab toitu koos sõrmedega siis väikse lapse käest võeti toitu ettevaatlikult.
Peatuspaigaks oli meil Willipu külalistemaja, mis asub järve kaldal, on super ilus ja mis põhiline - koerasõbralik.
Gaby nautis puhkust täiega ja veetis enamuse ajast järves solberdades, temperatuur oli ka muidugi selline, et ainus variant ellu jääda oligi kaelani vees istuda.
Tänu kolleeg Lembitule oli meil võimalus paadiga Peipsi järvel tiir teha, mida loomulikult ka Gaby täiega nautis. Õnneks jäi kummipaat peale Gaby hüplemist ja veepritsmete püüdmist terveks :).Osadel kolleegidel küll tundusid vahepeal närvid läbi olevat aga nad pole ka kõik koerainimesed :). Paadiomanik oli väga rahulik, tänu tema tehtud opile Gaby üldse neljal jalal kepsutab.
Üritus oli super mõnus.No ja suitsukala mis seal sai .... nämmmmmmmmmmmmmmmmmm!!!!!!!!!!!
Piltide eest tänud Marisele.
No comments:
Post a Comment